Ära sunni mind!

Tänapäeval üritavad lapsevanemad elada korraga nii enda kui oma lapse elu, võttes nende eest vastu otsuseid.

Ei kannata käskimist

Nii muuseas pannakse oma laps trenni või huviringi lootuses, et nii ei kasva nende võsukesest pätt ega ka mitte täisväärtuslik ilmakodanik. Loomulikult ei saa murdeeas laps aru, et vanemad tahavad talle vaid head. Tihtipeale järgnevad sellele arusaamatused.

Omast kogemusest võin öelda, et mind sunniti muusikakoolis flööti õppima ja nüüd ei taha ma seda pilli enam kunagi mängida. Mõni inimene reageerib sundimisele täiesti vastupidiselt.

Enamus meist on kokku puutunud juhusega, kus ema käsib tuba koristada. Just siis ei ole sul mingit soovi seda teha, kuigi tegelikult pole sul midagi selle vastu. Paljudele inimestele pole vastuvõetav, et lastel on valikuvõimalused. Enamus noori ei tegelekski võib-olla siis spordi või muusikaga. Pealegi, ei tohiks keegi lapsel keelata tegelemist sellega, mis talle meeldib.

Minu sõbranna Kerttu pole kunagi käinud trennis ega muusikakoolis. Võibolla just sellepärast ei ole tema tulemused kehalises ja muusikas just kõige paremad. Ent kes teab – võib-olla on tema avastamata anne hoopis kirjandite kirjutamine?

Vabadus valida

Laps peab ise leidma selle tegevuse, millega aega sisustada. Lapsevanem ei pruugi märgata oma lapse annet mõnes valdkonnas ja see oleks suur möödalaskmine.

Igal inimesel peaks olema valikuvõimalus!  

(Lugu valmis 2. - 4. novembrini Viljandis toimunud koolilehtede laagris).